Tulundusühistu Laeva Piim (registrikood 10766683, lühendatult TÜ Laeva Piim, edaspidi ühistu) põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud erakorralise üldkoosoleku otsusega 23. oktoobril 2003.a.

I ÜLDSÄTTED

1.1. Ühistu on tulundusühistu ja tema tegevuse eesmärgiks on tema liikmete huvide kaitse ja teenindamine liikmete poolt toodetud piima varumisel, töötlemisel ja toodangu turustamisel, piima tootmise ja töötlemise arendamisel ja selle tulukuse suurendamisel.

1.2. Ühistu on äriühing, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning oma põhikirjast.

1.3. Ühistu nimi on tulundusühistu Laeva Piim, lühendatult TÜ Laeva Piim.

1.4. Ühistu asukoht on Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tähtvere vald ja aadress on Eesti Vabariik, Tartumaa, Tähtvere vald, Ilmatsalu.

1.5. Ühistu on juriidiline isik, tal on oma konto pangas, oma nimetuse ning kujutisega pitsat ja sümboolika.

1.6. Ühistu tegevusaladeks on:

1.6.1. piima tootmine, varumine ja töötlemine ning piimasaaduste turustamine;

1.6.2. piimatootmis- ja muude seadmete ning vahendite ost-müük ja vahendamine;

1.6.3. oma tegevusaladel konsultatsioonide andmine, uuringute teostamine, konkursside läbiviimine;

1.6.4. nõustamine ja koolitustegevus (kestusega kuni 6 kuud);

1.6.5. muu põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine, ost ja müük.

1.7. Ühistu võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi saavutamiseks. Ühistul on õigus:

1.7.1. asutada iseseisvaid ettevõtteid ning osaleda teistes äriühingutes, soetada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara, võtta ja anda seda rendile;

1.7.2. sooritada oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikke kaubatehinguid, sealhulgas eksport- ja importtehinguid;

1.7.3. vabalt valida koostööpartnereid;

1.7.4. kehtestada iseseisvalt hinnad oma toodangule ja teenustele.

1.8. Ühistu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.9. Ühistu on asutatud määramata tähtajaga.

II ÜHISTU LIIKMED

2.1. Ühistu liikmeks võivad olla vähemalt 16-aastane füüsiline isik või juriidiline isik, kes täidab ühistu põhikirja nõudeid.

2.2. Ühistu liikmeks vastuvõtmine toimub liikmeks astuja kirjaliku avalduse alusel.

2.3. Avaldus ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta vaadatakse ühistu juhatuse poolt läbi ühe (1) kuu jooksul alates avalduse juhatusele esitamise päevast.

2.4. Ühistu liikmeks astuja on kohustatud tasuma osamaksu, mille suurus on sätestatud käesoleva põhikirja punktis 4.4. 1/2 osamaksu summast tasutakse kümne (10) päeva jooksul ning ülejäänud osa kuue (6) kuu jooksul pärast juhatuse poolt liikmeks vastuvõtmise otsuse tegemist.

2.5. Liikmeks astuja saab ühistu liikmeks 1/2 osamaksu tasumise päeval.

2.6. Osamaksu tasumata jätmisel punktis 2.4. nimetatud tähtaegadeks loetakse juhatuse otsus liikmeks vastu võtmise kohta tühiseks.

2.7. Ühistu liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda järgmistel alustel:

2.7.1. ühistu ei suuda teenindada olemasolevast suuremat arvu liikmeid;

2.7.2. liikmeks astuda sooviv isik on varem samast ühitust välja arvatud;

2.7.3. liikmeks astuja ei vasta käesoleva põhikirja nõuetele või tema vastuvõtmine on vastuolus põhikirjas sätestatuga.

2.8. Ühistu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuses peab sisalduma keeldumise põhjendus.

2.9. Juhatuse otsuse peale liikmeks vastuvõtmisest keeldumise kohta võib liikmeks astuja esitada kaebuse üldkoosolekule ühe (1) kuu jooksul arvates otsuse ärakirja saamise päevast.

2.10. Liikmel on õigus ühistust välja astuda ühistu juhatusele esitatud vastavasisulise kirjaliku avalduse alusel.

2.11. Juhatus peab läbi vaatama liikme väljaastumisavalduse ühe (1) kuu jooksul arvates selle saamise päevast, tehes kindlaks ühistu ja välja astuda sooviva liikme vastastikused varalised õigused ja kohustused.

2.12. Liikme ühistust väljaastumise päevaks on majandusaasta viimane päev, kui lühistu liige esitas avalduse ühistust väljaastumise kohta mitte vähem kui kaks (2) kuud enne seda päeva. Kui avaldus ühistust väljaastumise kohta esitatakse hiljem kui kaks (2) kuud enne majandusaasta viimast päeva, on ühistust väljaastumise päevaks järgmise majandusaasta viimane päev.

2.13. Ühistu liikme võib ühistust välja arvata järgmistel alustel:

2.13.1. füüsilisest isikust liikme surma korral, kui ei ole pärijat, kes on esitanud avalduse ühistu liikmeks saamise kohta;

2.13.2. juriidilisest isikust liikme lõppemisel;

2.13.3. liige ei vasta seaduses või põhikirjas sätestatud tingimustele või rikub olulisel määral põhikirja nõudeid;

2.13.4. juriidilisest isikust liikme ühinemisel või jagunemisel, kui tema õigusjärglane ei esita liikmeks astumise avaldust või kui tema õigusjärglane ei vasta käesoleva põhikirja tingimustele;

2.13.5. liige ei ole kolme (3) järjestikuse kuu jooksul realiseerinud oma toodangut ühistule või sama aja jooksul ei ole ilma mõjuva põhjuseta osalenud ühistu tegevuses;

2.13.6. liige ei täida põhikirjas või ühistu juhtorganite otsustes ette nähtud kohustusi või muul viisil kahjustab oluliselt ühistu mainet või huve.

2.14. Ühistu liikme väljaarvamine toimub üldkoosoleku otsusega, mis on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalevatest ühistu liikmetest.

2.15. Ühistu liikme surma korral lõpeb liikmelisus isiku surma päeval.

2.16. Juriidilisest isikust liikme lõpetamisel loetakse ta välja arvatuks tema lõpetamise, ühinemise või jagunemise kohta registris kande tegemise päeval.

2.17. Ühistu liikme mittevaralised õigused ja kohustused lõppevad tema väljaastumise või väljaarvamise päevast.

2.18. Liikmelisuse lõppemisel on liikmel õigus tagasi saada tasutud osamaks.

2.19. Ühistu füüsilisest isikust liikme ühel pärijal on õigus astuda ühistu liikmeks, kui ta vastab põhikirja nõuetele ja esitab sellekohase kirjaliku avalduse ühe (1) aasta jooksul arvates liikme surmapäevast. Pärija ühistu liikmeks vastuvõtmisel arvestatakse endise liikme poolt tasutud osamaks uue liikme osamaksuks ja talle lähevad üle kõik endise liikme õigused ja kohustused ühistu suhtes.

2.20. Juriidilisest isikust liikme õigusjärglase astumine ühistusse toimub seaduses sätestatud korras.

III ÜHISTU JA TEMA LIIKMETE VASTASTIKUSED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Ühistu liikmel on õigus:

3.1.1. võtta osa ühistu liikmete üldkoosolekust isiklikult või esindaja vahendusel, kes on tema teovõimeline lähikondne ja kellele on antud lihtkirjalik volikiri;

3.1.2. valida ja olla valitud ühistu juhtorganitesse;

3.1.3. saada juhatuselt teavet üldkoosoleku päevakorda võetud küsimustes ja ühistu tegevuse tulemuste kohta;

3.1.4. kasutada ühistu teenuseid ja üldkoosoleku poolt kehtestatud soodustusi;

3.1.5. saada osa ühistu jaotatavast kasumist proportsionaalses osas ühistule müüdud piima kogusega;

3.1.6. astuda ühistust välja ja saada tagasi oma osamaks seaduses sätestatud korras.

3.2. Ühistu liige on kohustatud:

3.2.1. täitma põhikirja, seaduses ja põhikirjas sätestatud kohustusi ja ühistu juhtorganite otsuseid;

3.2.2. osalema ühistu tegevuses, võtma osa ühistegevusest;

3.2.3. tasuma õigeaegselt osamaksu ja muid sihtotstarbelisi makseid;

3.2.4. mitte kahjustama ühistu huve ja mainet;

3.2.5. hoidma ühistu ärisaladusi;

3.2.6. pidama andmebaasi oma karja- ja piimamajanduse kohta ja võimaldama ühistu juhatusel teostada kontrolli;

3.2.7. kasutama ühistu teenuseid vastavalt põhikirjale, s.h. müüma piima ainult ühistu vahendusel, väljaarvatud sisetarbimine.

3.3. Ühistu juhatus peab liikmete nimekirja, kuhu kantakse füüsilisest isikust liikme ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht, juriidilisest isikust liikme nimi, registrikood ja asukoht, tasutud osamaksu suurus, selle tasumise aeg, liikme ühistust väljaastumise või väljaarvamise aeg ja põhjus ning andmed osamaksu tagastamise ja liikmelisuse üleandmise kohta.

IV ÜHISTU VARA, ARVESTUS JA ARUANDLUS NING

KASUMI JAOTAMINE JA KAHJUMI KATMINE

4.1. Ühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadud tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist ning muudest laekumistest.

4.2. Ühistul on osakapital, reservkapital ja sihtotstarbelised kapitalid.

4.3. Ühistu osakapital on määratud miinimum- ja maksimumkapitalina. Miinimumkapitali suurus on nelisada tuhat (400 000) krooni ja maksimumkapitali suurus on üks miljon kuussada tuhat (1 600 000) krooni.

4.4. Ühistu liikmete osamaksu suuruseks on viiskümmend tuhat (50 000) krooni.

4.5. Osamaks tasutakse rahas. Juhatuse otsuse alusel võib osamaksu tasuda mitterahalise sissemaksena. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel võetakse aluseks asja või õiguse harilik väärtus. Mitterajalise sissemakse hindab juhatus või juhatuse poolt määratud isik ja hindamist kontrollib audiitor. Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad osamaksu hinnanud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt.

4.6. Ühistu liikmel on õigus vabalt võõrandada oma osamaks isikule, kes vastab käesoleva põhikirja nõuetele. Osamaksu võõrandamisest tuleb teatada juhatusele kümne (10) päeva jooksul, esitades vöörandamist tõendava dokumendi ärakirja koos vöörandaja avaldusega ühistust väljaastumise kohta ja omandaja avaldusega ühistu liikmeks astumise kohta. Avaldused vaatab ühistu juhatus läbi üheaegselt ühe (1) kuu jooksul nende esitamise päevast.

4.7. Osamaksu võõrandanud liikme õigused ja kohustused ning vastutus lähevad osamaksu omandajale üle omandaja ühistu liikmeks vastuvõtmise otsuse tegemise päevast.

4.8. Osamaksu tagastamine toimub seaduses sätestatud korras. Mitterahaline osamaks tagastatakse rahas, kui juhatus ei otsusta teisiti.

4.9. Reservkapital moodustatakse kasumieraldistest ja selle suurus peab olema vähemalt pool osakapitalist.

4.10. Sihtkapital moodustub kasumi eraldistest, ühistu liikmete, teiste juriidiliste või füüsiliste isikute, samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt tehtud sihtotstarbelistest sissemaksetest.

4.11. Sihtkapitali kasutatakse ühistu eesmärkide elluviimiseks kindla suunitlusega otstarbel, s.h. mitmesugusteks investeeringuteks.

4.12. Punktis 4.10. märgitud sissemakse teinud isik kooskõlastab sihtkapitali kasutamise täpsema eesmärgi ühistu nõukoguga. Nõukogu võib otsustada sihtkapitali sissemakse teinud isikule soodustuste andmise või muude kokkulepete sõlmimise.

4.13. Ühistu kasum jaotatakse järgmiselt:

4.13.1. vähemalt 1/20 puhaskasumist igal majandusaastal eraldatakse reservkapitali;

4.13.2. dividendidena liikmetele makstav kasumiosa;

4.13.3. liikmete vahel ühistegevusest osavõtu järgi jaotatav kasumiosa;

4.13.4. eraldised sihtkapitalidesse.

4.14. Puhaskasumi jaotamise ja dividendide suuruse otsustab ühistu üldkoosolek.

4.1.5. Majandusaasta kahjum kaetakse reservkapitali arvel ühistu üldkoosoleku otsuse alusel, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Kui reservkapitalist ei jätku, siis võidakse kahjum katta osakapitali arvel. Osakapitali osa, mida on kasutatud kahjumi katmiseks, kaetakse järgmistel majandusaastatel ühistu liikmetele dividendidena väljamaksmiseks määratud kasumiosa arvel.

4.16. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest.

4.17. Ühistu peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab raamatupidamise ja statistilised aruanded õigusaktidega kehtestatud korras.

V ÜHISTU LIIKMETE ÜLDKOOSOLEK

5.1. Ühistu juhtorganid on ühistu liikmete üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.

5.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

5.2.1. ühistu põhikirja vastuvõtmine ning muudatuste tegemine põhikirjas;

5.2.2. ühistu ühinemise või jagunemise küsimuse otsustamine;

5.2.3. ühistu lõpetamise küsimuse otsustamine;

5.2.4. majandusaasta aruande kinnitamine;

5.2.5. nõukogu tegevusele hinnangu andmine;

5.2.6. kasumi või kahjumi jaotamine ja kapitalide moodustamine;

5.2.7. nõukogu liikmete arvu määramine, nõukogu liikmete tasustamise aluste ja korra kehtestamine;

5.2.8. nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;

5.2.9. ühistu keskühistu või muu ühingu või liidu liikmeks astumise otsustamine;

5.2.10. ühistu audiitori nimetamine;

5.2.11. ühistu liikmelisusega seotud kaebuste lahendamine;

5.2.12. nõude esitamine nõukogu või juhatuse liikme vastu või ühistu liikme vastu, samuti nõukogu või juhatuse liikmega tehingu tegemise ja tehingutingimuste otsustamine ning selles nõudes või tehingus ühistu esindaja määramine;

5.2.13. muude seaduse või käesoleva põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

5.3. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kolme (3) kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates.

5.4. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku

5.4.1. omal algatusel;

5.4.2. vähemalt 1/10 ühistu liikmete või vähemalt kolme (3) liikme nõudmisel, kui ühistus on alla kolmekümne (30) liikme;

5.4.3. vähemalt 1/3 juhatuse liikmete nõudmisel;

5.4.4. nõukogu nõudmisel;

5.4.5. audiitori nõudmisel;

5.4.6. muul seaduses sätestatud alusel.

5.5. Erakorralise üldkoosoleku peab juhatus kutsuma kokku ühe (1) nädala jooksul arvates vastava kirjaliku taotluse saamisest. Taotluses tuleb näidata erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus.

5.6. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku mõistliku aja jooksul, on nõude esitanud liikmetel, nõukogul või audiitoril õigus koosolek ise kokku kutsuda.

5.7. Korralise üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt kümme (10) päeva enne selle toimumist. Vastav teade saadetakse kirjalikult kõigile liikmetele registrisse kantud aadressil ja selles peab olema näidatud koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.

5.8. Igal ühistu liikmel on otsuste vastuvõtmisel üks (1) hääl.

5.9. Ühistu liige ei võta osa hääletamisest järgmiste küsimuste otsustamisel:

5.9.1. ühistu nõue tema vastu või tema vabastamine kohustusest;

5.9.2. ühistu ja tema vahelise lepinguga seotud küsimused.

5.9.3. tema ühistust väljaarvamisel käesoleva põhikirja punktides 2.13.5 ja 2.13.6. sätestatud alustel.

5.10. Nõukogu liige ei saa osa võtta hääletamisest üldkoosolekul nõukogu tegevusele hinnangu andmisel või hinnangu andmisel tegevusele, mille eest ta oli vastutav.

5.11. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui on kohal või esindatud üle poole liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek sama päevakorraga uuesti kokku kutsuda hiljemalt kolme (3) nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme (7) päeva pärast. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust.

5.12. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Otsused käesoleva põhikirja punktides 5.2.1. ja 5.2.2. nimetatud küsimustes võetakse vastu kohalolijate 2/3 poolt häälteenamusega. Otsused käesoleva põhikirja punkti 5.2.3. nimetatud küsimuses võetakse vastu kohaleolijate ¾ poolt häälteenamusega.

5.13. Üldkoosoleku käik kantakse protokolli, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

VI NÕUKOGU

6.1. Ühistu nõukogu planeerib ühistu tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu koosneb kolmest (3) kuni seitsmest (7) liikmest.

6.2. Ühistu nõukogu valib üldkoosolek viieks (5) aastaks. Kui ühistus on üldkoosoleku otsusega moodustatud tegevuspiirkonnad, valitakse igast tegevuspiirkonnast üks (1) esindaja nõukogu liikmeks. Nõukogu liige ei pea olema ühistu liige.

6.3. Nõukogu annab juhatusele korraldusi ühistu juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest või on ühistule strateegilise tähtsusega, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

6.3.1. osaluse omandamine ja lõpetamine teistes ühingutes;

6.3.2. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;

6.3.3. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;

6.3.4. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;

6.3.5. laenude võtmine, andmine ja võlakohustuste tagamine, mis ei ole ühistu aastaeelarves kavandatud või ei ole üldkoosoleku otsusega otsustatud;

6.3.6. investeeringute tegemine, mis ei olnud ühistu aastaeelarves või üldkoosoleku otsusega kavandatud;

6.3.7. punktides 6.3.1. kuni 6.3.6. nimetatud küsimustes tingimuste määramine;

6.3.8. ühistu majandusaasta eelarve kinnitamine.

6.4. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks (1) kord kvartalis. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees. Koosoleku kokkukutsumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks (1) päev.

6.5. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa 2/3 nõukogu liikmetest. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid ka koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Sel juhul toimub otsustamine ja hääletamine kirjalikult.

6.6. Nõukogu otsus võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.

6.7. Nõukogu liige ei või olla samal eesmärgil asutatud ühistu liige ega samas tegevusvaldkonnas tegutseva äriühingu aktsionär ega osanik.

6.8. Nõukogu liige on kohustatud olema konfidentsiaalne ühistu majandusalase teabe andmisel. Eelöeldu ei kehti teabe kohta, millise avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest.

6.9. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi ühistu dokumentidega, ühistu ja selle juhatuse tegevuse vastavust seadustele, põhikirjale ja üldkoosolekute ning nõukogu otsustele.

6.10. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta seadusele mittevastava otsuse vastuvõtmisel asus seadusega kooskõlas olevale seisukohale ja esitas vastava eriarvamuse, mis on lisatud protokollile.

VII JUHATUS

7.1. Juhatus on ühistu alaliselt tegutsev juhtorgan. Juhatuses on kaks (2) liiget ja juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kolm (3) aastat.

7.2. Juhatuse pädevusse kuulub:

7.2.1. ühistu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine ning liikmete nimekirja pidamine;

7.2.2. ühistu raamatupidamise korraldamine;

7.2.3. majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku koostamise tagamine ja nende esitamine üldkoosolekule;

7.2.4. ühistu töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine ning töötajate tööülesannete kindlaksmääramine ja sisekorraeeskirjade kinnitamine;

7.2.5. muude ühistu igapäevase tegevuse seisukohast vajalike küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku või nõukogu pädevusse.

7.3. Ühistut võib kõigis õigus- ja majandustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

7.4. Juhatuse koosoleku kutsub juhatuse liige kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks (1) kord kolme (3) kuu jooksul.

7.5. Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtavad osa vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest.

7.6. Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.

7.7. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed. Kui juhatuse liige hääletab otsuse vastu, on tal õigus nõuda oma eriarvamuse protokolli kandmist.

7.8. Juhatuse liikmed vastutavad oma kohustuste täitmise eest seaduses ettenähtud korras. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta seadusele mittevastava otsuse vastuvõtmisel asus seadusega kooskõlas olevale seisukohale ja esitas vastava eriarvamuse, mis on lisatud protokollile.

VIII AUDIITOR

8.1. Ühistu tegevuse kontrollimiseks nimetab üldkoosolek audiitori. Üldkoosolek määrab ka audiitorite arvu ja määrab ka audiitori tasustamise korra. Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.

8.2. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või kindlaks tähtajaks.

8.3. Audiitor peab lisaks auditi läbiviimisele kontrollima ühistu juhtimist ja liikmete nimekirja pidamise õigsust ning andma selle kohta arvamuse.

IX ÜHISTU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

9.1. Ühistu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub seadusega sätestatud alustel ja korras.

9.2. Ühistu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

9.3. Ühistu lõpetamisel üldkoosoleku otsuse alusel määrab likvideerijad üldkoosolek. Üldkoosolek määrab likvideerijate volituste tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kaksteist (12) kuud ja likvideerijate töötasustamise korra, ning ühistu viimase üldkoosoleku kokkukutsumise aja.

9.4. Ühistu sundlõpetamisel määrab likvideerijad kohus.

9.5. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja osamaksude tagastamist allesjäänud vara jaotatakse liikmete vahel vara jaotusplaani kohaselt vastavalt liikme ühistegevusest osavõtule, mille määrab lõpetamise otsuse vastuvõtnud üldkoosolek.

9.6. Vara jaotamisel tehakse väljamaksed rahas.

9.7. Üldkoosoleku otsusega määratletud jagamata vara antakse üle üldkoosoleku poolt nimetatud kohalikule omavalitsusele, kes võib kasutada seda ainult ühistegevuse jätkamiseks.

Juhatuse liige: ____________________________

(allkiri)